On olemas mitu erinevat teraapiavormi ning kõikidest neist võib sulle abi olla igapäevaeluga paremini hakkama saamiseks.

Mis on psühhoteraapia?

Psühhoteraapia, tuntud ka vestlusteraapia nime all, on termin mitmesuguste erinevate tehnikate jaoks, mis on mõeldud aitamaks inimesel tuvastada ja muuta ebaterveid emotsioone, mõtteid ja käitumisi. Need võivad olla erinevate olukordadega seotud, nagu näiteks:

• Suhte probleemid.
• Lein.
• Toime tulemine muutustega elus.
• Stress ja ärevus.
• Kõiksugused sõltuvused.

Psühhoteraapia leiab aset treenitud professionaaliga, kes pakub tuge, arengut ja juhiseid sulle ja su perele, et suurendada su vaimset heaolu.

Levinumad psühhoteraapia vormid:

Regressiooniteraapia

Regressiooniteraapia on teraapiavorm, mis kasutab hüpnoosi, et tuvastada, kuidas sinu alateavus mõjutab sinu igapäevaelu. See keskendub väga spetsiifiliselt mineviku sündmustele ja sellele, kuidas need mõjutavad meie tänast käitumist. See on eriti oluline neile, kes üritavad lapsepõlve väärkasutusega toime tulla või keda on varasemates suhtes halvasti koheldud.

Hüpnoosil on siin oluline roll mängida, mille on välja uurinud psühhoterapeudid ja hüpnoterapeudid ühiselt. Üldiselt see keerleb fakti ümber, et paljud praktikud usuvad, et alateadvus võib alla suruda traumat, eriti kui see leidis aset vanuses, enne kui mõistus suutis selle protsessimisega toime tulla. Seega hüpnoosi roll siin protsessis on tuua esile mälestused, mis on sellest ajast alla surutud.

Mille puhul võib regressiooniteraapia aidata?

Mõningased levinumad asjaolud, mida on välja toodud:

• Mineviku trauma lahendamine
• Mõistmine kust teatud käitumised pärinevad
• Tekib arusaam, miks reageerid teatud olukordades sellistel viisidel

Kõige üldisem kasutegur regressiooniteraapial on ligipääs alateadvusele. See tunne, et oled minevikule ligi pääsenud, võib anda paljudele klientidele rahu ja tunnetust, et kontroll on jälle nende käes.

Kognitiivne käitumisteraapia

Kognitiivne käitumisteraapia (CBT) on teraapiavorm, mis aitab inimestel õppida ära tundma ja muutma hävituslikke või häirivaid mõttemustreid, mis negatiivselt mõjutavad nende käitumist ja emotsioone. Tuvastades need mõttemustrid ja emotsionaalsed reaktsioonid või käitumised ja asendades need soovitud ja rohkem toetavate mustritega.

Kognitiivne käitumisteraapia keskendub sellele, et muuta automaatselt ilmnevad negatiivsed mõtted, mis võivad halvendada meie emotsionaalseid seisundeid nagu depressioon ja ärevus. Need spontaansed negatiivsed mõtted mõjutavad ka tugevalt meie tuju. Läbi selle teraapiavormi, mittetoimivad mõtted tuvastatakse, kutsutakse välja ja asendatakse objektiivsemate ja realistlikumate mõtetega.

Milleks kasutatakse kognitiivset käitumisteraapiat?

Kognitiivne käitumisteraapia võib olla kasutuses näiteks lühiajalistes protsessides, et aidata inimestel õppida keskenduma käesolevatele mõtetele ja uskumustele.
Levinumad seisundid/olukorrad, mille puhul seda teraapiavormi kasutatakse:

• Sõltuvused
• Viha probleemid
• Ärevus
• Depressioon
• Söömishäired
• Paanikahood
• Foobiad
• Lahkuminekud
• Lein
• Insomnia
• Madal enesehinnang
• Suhteprobleemid
• Stressiga toimetulek

Kognitiivne käitumisteraapia toetub mõtetele ja tunnetele ning sellele, kuidas need mängivad rolli meie käitumises. Eesmärk selles teraapias on õpetada inimestele, et kuigi nad ei saa kõike kontrollida, nad saavad võtta kontrolli selle üle, kuidas nad tõlgendavad ja toime tulevad enda keskkonnas toimuvaga.

Psühhodünaamiline teraapia

Psühhodünaamiline teraapia on rääkimise teraapiavorm, mis keskendub õppimisele, kuidas inimese alateadlikud mõtted, tunded ja mälestused on mõjutamas nende praegust käitumist. Selle sügava arusaamaga ja eneseteadlikkusega, saavad nad luua toimetulekumehhanismid ja saavutada teraapilised eesmärgid, milleks võivad olla suhete parandamine ja paremate valikute tegemine.

See teraapiavorm juurdub psühhoanalüütilisele teooriale, kuid on tihtipeale vähem intensiivne ning lühem protsess kui tavaline psühhoanalüüs. Samal ajal kui psühhoanalüüs paneb rõhku klient-terapeut suhtele, siis psühhodünaamiline teraapia vaatab ka kliendi suhteid teiste inimestega.

Milleks psühhodünaamilist teraapiat kasutatakse?

Nagu paljud teraapiavormid, seda saab kasutada mitmetel erinevatel juhtudel, nagu näiteks:

• Ärevus
• Depressioon
• Söömishäired
• Inimestevahelised suhted
• Isiksusehäired
• Psühholoogiline kriis
• PTSD
• Sotsiaalne ärevus
• Sõltuvus ainete kasutamisest

See lähenemine psühhoteraapiale võib aidata sul toime tulla vaimsete või emotsionaalsete häiretega ja saavutada parem eneseteadlikkus, pakkuda sissevaadet ja emotsionaalset kasvu.

Kiindumusteraapia

Kiindumusteraapia avastab, kuidas inimese lapsepõlve kogemused võivad mõjutada tema võimekust tähtsust omavate suhete ja sidemete loomisel. Kuigi see on eelkõige soovituslik neile, kel on väga rasked ja negatiivsed lapsepõlve kogemused olnud, siis kasu võivad saada kõik, kel on raskusi sügavate sidemete loomisega.

Selles teraapiavormis terapeut töötab nendega, kel on vaja abi usalduse ehitamisel suhetes. Tihtipeale disreguleeritud kiindumusevormiga inimesed leiavad end rasketest lähisuhetest.

Lühidalt öeldes, see protsess üldiselt taandub sisemise lapse tööle, kus terapeut aitab kliendil ühendust saada oma sisemise lapsega, otseses mõttes. See tähendab oma haavatud või hüljatud osaga ühendust saamist ja selle osa tervendamist, talle lapsevanemaks olemist.

See on koht ja protsess, mille käigus aitab terapeut inimesel mõista, et on võimalik elada ka rahuldustpakkuvat elu, ilma teiste peale lootmata, et nad mingisugust eesmärgipärasust elule annaks. See loo rääkija sinu peas, see kes toodab hirmuäratavaid mõtteid ja hülgamishirmu, mõtteid pettumusest selle poolt, kes on armastav ja toetav, sa võtad selle kontrolli endale tagasi.

Millega saab kiindumusteraapia aidata?

Kui sind kõnetab:

• Raskused tähenduslike suhete loomisel
• Keeruline olla emotsionaalselt haavatav
• Tihti lahkud suhetest enneaegselt hirmu tõttu
• Kardad, et sind hüljatakse suhetes
• Hirm, et sinu partner ei armasta sind, olenemata nende sõnadest ja tegudest
• Oled niiöelda sarikohtaja, sest kardad olla üksinda
• Tõmbud suhtes eemale, eriti kui see muutub tõsisemaks
• Sul on madal enesehinnang

Kiindumusteraapia aitab sul toime tulla alateadlike mustritega, mis on jäänud lapsepõlvest ja mõjutavad ikka veel sinu tänaseid suhteid. Mõjutatud võivad olla igasugused tähendust omavad suhted, alates partneritest kuni kolleegideni. Selle teraapia peamine kasutegur on aidata inimesel saavutada turvatunne. See aitab luua emotsionaalset tasakaalu ja rõõmu sotsialiseerumisest, samal ajal tõstes enesekindlust ja enesehinnangut.

Hüpnoteraapia

Hüpnoteraapia on teraapiavorm, milles kasutatakse hüpnoosi. Sarnaselt teistele teraapiatele, algab see vestlusega, mille käigus selgitatakse välja pöördumise põhjus. Hüpnoterapeut uurib koos kliendiga tema muret ja aitab lõdvestuda. Selle protsessi käigus on oluline kaardistada kliendi taust, seisund ja saavutada omavaheline usaldus.

Mis on hüpnoos?

Hüpnoos on muutunud teadvuse seisund, kus inimese aju töötab une eelsel lainesagedusel. See on kunstlikult esile kutsutud unetaoline teadvuse seisund. Hüpnoos on une ja ärkveloleku vaheline ala, mida iga inimene läbib keskmiselt 2 korda päevas. See on rahulik ja mõttevaba olek.

Hüpnootiline seisund võimaldab saada kontakti informatsiooni, mälestuste ja tunnetega, mis on aja jooksul meisse talletunud. Inimene on täielikult võimeline rääkima ja suhtlema. On levinud müüt, et pärast ei mäleta midagi, kuid see ei ole tõsi. Omad täielikku kontrolli ja mäletad kõike toimunut.

Hüpnoos on üks väga võimas töövahend, millega saab soovi korral muuta ja mõjutada meis olevaid mustreid ja mälestusi sellisel viisil, et need soodustavad paremat igapäevast toimetulekuvõimet. Ameerikas ja Suurbritannias tunnustab Arstide liit hüpnoosi kui vajalikku teraapialiiki, mis koos teiste teraapiatega (nt psühholoogi vastuvõtt) saab inimest aidata.

Kliendikeskne teraapia

Kliendikeskne teraapia, tuntud ka kui inimesekeskne teraapia, on mitte suunitluslik vorm teraapiast. See on vestluse stiilis teraapia, kus klient ja terapeut saavad kokku võrdsel tasemel teraapilises protsessis. Terapeut jääb hinnangutevabaks, ei paku soovitusi ega lahendusi. Tegu on teraapiavormiga, mis keskendub sellele, et inimene ise on oma elu ja kogemuste ekspert.

Carl Rogers vihjas sellele, et inimestel on eneseteostuslik kalduvus. Teisiti öeldes, tahe saavutada oma täiuslik potentsiaal ja saada oma enda parimaks versiooniks. Tema teraapiavorm oli suunatud sellele, et lubada kliendil oma potentsiaal saavutada, toetudes oma enda jõule muutuste tegemisel. On uskumus, et selline lähenemine võib viia sisekaemusteni ja püsivate muutuste ellu viimiseni klientides.

Millega saab kliendikeskne teraapia aidata?

Kliendikeskne teraapia võib aidata inimesi, kes kogevad:

• Ärevust
• Dementsust
• Depressiooni
• Psühhoosi
• Tujuhäireid
• PTSD järelmõjuna negatiivseid mõtteid

See teraapiavorm võib aidata enesetajuga, mis on teatud uskumuste ja ideede kogumik endast. Enesetaju mängib olulist rolli mitte ainult selles, kuidas teised sind tajuvad, vaid ka selles, kuidas sina näed maailma ja sellega suhtled. Kui enamus inimesi painutavad reaalsust vähemalt mingil määral, kui enesetaju on konfliktis reaalsusega, võib see tekitada suuri ebakõlasid.