Kognitiivne käitumisteraapia

Kognitiivne käitumisteraapia (CBT) on teraapiavorm, mis aitab inimestel õppida ära tundma ja muutma hävituslikke või häirivaid mõttemustreid, mis negatiivselt mõjutavad nende käitumist ja emotsioone. Tuvastades need mõttemustrid ja emotsionaalsed reaktsioonid või käitumised ja asendades need soovitud ja rohkem toetavate mustritega.

Kognitiivne käitumisteraapia keskendub sellele, et muuta automaatselt ilmnevad negatiivsed mõtted, mis võivad halvendada meie emotsionaalseid seisundeid nagu depressioon ja ärevus. Need spontaansed negatiivsed mõtted mõjutavad ka tugevalt meie tuju. Läbi selle teraapiavormi, mittetoimivad mõtted tuvastatakse, kutsutakse välja ja asendatakse objektiivsemate ja realistlikumate mõtetega.

Kognitiivse käitumisteraapia tehnikad

See teraapiavorm sisaldab rohkem kui ainult mõttemustrite tuvastamist. See kasutab laiaulatuslikke strateegiaid, et aidata inimestel muuta neid mustreid. Mõned näited allpool välja toodud.

Tuvastades negatiivsed mõtted

On tähtis õppida, millised mõtted, tunded ja olukorrad lisavad juurde mittekasulikele või kahjulikele käitumistele. Küll aga see protsess võib alguses olla keeruline, eriti inimeste jaoks, kellel ei tule sisse vaatamine nii hästi välja. Kuid võttes aega, tuvastamaks need mõtted, võib see viia eneseavastuseni ja pakkuda sisekaemust, mis on alustalaks teraapia protsessis.

Praktiseerides uusi oskusi

Kognitiivses käitumisteraapias, tihti inimesed õpivad uusi oskusi, mida saab kasutada igapäevalistes olukordades. Need võivad olla igasugused, näiteks võib inimene õppida ära tundma sotsiaalset olukorda, mis tema käitumist käivitab ja ta oskab sellest olukorrast õigeaegselt eemalduda.

Eesmärkide seadmine

Eesmärkide seadmine võib olla tähtis samm taastudes vaimsest haigusest, aidates sul teha muudatusi, et parendada oma tervist ja elu. Selle teraapiavormi käigus, terapeut võib aidata sul ehitada ja tugevdada oma eesmärkide seadmise oskusi. See võib ka sisaldada õpetusi, kuidas ära tunda oma eesmärke ja nende poole liikuda. Fookus jääb protsessile kui ka lõpptulemusele samaaegselt.

Probleemide lahendamine

Probleemide lahendamise oskust õppides võib see aidata sul tuvastada ja lahendada probleeme, mis võivad elus ilmneda, nii väikseid kui ka suuri. See võib ka aidata vähendada negatiivset mõju psühholoogilistele ja füüsilistele haigustele.

Probleemide lahendamise oskus tihti hõlmab viite sammu:
1. Probleemi tuvastamine
2. Potentsiaalsete lahenduste leidmine
3. Iga lahenduse tugevuse ja nõrkuse hindamine
4. Lahenduse valimine
5. Lahenduse elluviimine

Enese jälgimine

Tihti tuntud kui ka päeviku pidamine, enese jälgimine on tähtis kognitiivse käitumisteraapia tehnika. See hõlmab käitumise, sümptomite ja kogemuste jälgimist üle mõningase ajaperioodi ja jagamist oma terapeudiga. See meetod aitab sinu terapeudil saada vajalik informatsioon, et valida parim edasine tee. Näiteks, söömishäiretega inimeste puhul, enese jälgimine võib sisaldada söömisharjumuste, mõtete ja tunnete üles märkimist iga toidukorra või snäki ajal.

Milleks kasutatakse kognitiivset käitumisteraapiat?

Kognitiivne käitumisteraapia võib olla kasutuses näiteks lühiajalistes protsessides, et aidata inimestel õppida keskenduma käesolevatele mõtetele ja uskumustele.
Levinumad seisundid/olukorrad, mille puhul seda teraapiavormi kasutatakse:

• Sõltuvused
• Viha probleemid
• Ärevus
• Depressioon
• Söömishäired
• Paanikahood
• Foobiad
• Lahkuminekud
• Lein
• Insomnia
• Madal enesehinnang
• Suhteprobleemid
• Stressiga toimetulek

Kognitiivne käitumisteraapia toetub mõtetele ja tunnetele ning sellele, kuidas need mängivad rolli meie käitumises. Eesmärk selles teraapias on õpetada inimestele, et kuigi nad ei saa kõike kontrollida, nad saavad võtta kontrolli selle üle, kuidas nad tõlgendavad ja toime tulevad enda keskkonnas toimuvaga.